Soup Kultur

käisin nimetatud kohtades. mõned eredamad mälestused

Vasakul on pilt Tallinna lennujaama Palveruumist. That’s right – Praying Room (või area)! Sisustus koosneb seal 4st toolist ja… ühest lambist (3 eset ei mahtunud pildile). Olen kuulnud, et tükk aega nuputati mida sinna sisse panna ja kuidas sisustada, lõpuks jõuti sinnani, et mitte midagi ei tohi sisse panna, sest muidu tunneb keegi ennast solvatuna. Noh… paar pühakirja võiks ikka sees olla mu arust.

Järgmisel pildil nende mini-autode eelis parkimisel :DEdasi väga-väga imelik suitsureklaam. Tekst üleval ütleb: Für das Glass immer halb voll sehen (et klaasi alati pooltäis näha vms ?!?!?!?!?).Ja viimane pilt oli mu vaade Buxtehude (väike linnake Hamburgi lähedal) kanalile hotelli aknast. Väga nummi. Jõul oli ikka täies hoos, sain Glühweini üledoosi – seda imalat lõhna ja maitset oli iga nurk täis. Üks komme on neil sellega seoses tore – nimelt hõõgveini juuakse ka külma ilmaga õues, lihtsalt seistakse kõrge laua ümber, kruusid (ikka paksud savikruusid) käes ja lobisetakse.

Tahan Iisraeli reisiga seoses tänada järgnevaid inimesi:

Esiteks Ave (ja Ofiri), kel on viitsimist eestlasi Iisraelist üles otsida ja nendega kokku saada (mine tea millise rahvuskaaslase otsa võid ju sattuda…). Muide, kui paar korda Ofiri autos sõitsin, keset augustilämbet Haifat pea kuumusest, väsimusest ja veinist segane ning ta paneb veel Tõnis Mäe plaadilt “Jäljed” mängima… no võite arvata kui segadusse see ajas.

Teiseks Chunksi, Iisraeli-teemalise viktoriini koostamise ja läbiviimise eest 😀 Kõik peaksid nüüd kui mitte teadma, siis vähemalt korra kuulnud olema, kes Jaakobi 12 poega olid ning mis on Iisraeli naabrid (ja seda, et Surnumeri ei ole riik!). Oma auhinnast aga loobuksin hea meelega, kui võimalik 😛

Järgmine sissekanne tuleb vist kuskilt oktoobri lõpus, kui nädalaks Kieli lähen, Iisraeli asju hakkan aga vaikselt taas ajama.

Linnulennul reisides mul juba igav ei hakka. Nüüd lisandusid varasematele seiklustele veel

-kuupäevade sassi ajamine. Arvasin, et mu lend läheb reedel 29ndal, aga oli hoopis 30ndal. Puhas lollus, pole kedagi süüdistada. Olin juba lennujaamas muide, kui selle avastasin. Egas midagi.. sõitsin siis siit Tel-Aviv ja olin öö seal hotellis. Käisin sealsel (käsitöö)turul, uitasin niisama, peesitasin rannas viimast korda, ujusin kõige räpasemas vees ja kõige tihedama õhuliiklusega rannas ja kohtasin (lõpuks!) kõige ülbemaid ja ebaviisakamaid iisrallaesi.

-body search! catchy title… aga alasti ma end võtma ei pidanud. aga 2-3 inimest tegelesid minu ja mu kohvrite uurimisega umbes 1,5 h!! kokku tuleb siin läbida um 3-4 kontrolli (kohvri, passi, terve kohvri läbiotsimine jnejne). küsimused olid nagu ikka – mis ma siin tegin, kus, kaua, siis ka nt sellised, et mis usku ma olen? üldse ei ole? ok, aga mingeid religioosseid pühi ikka tähistatakse sinu kodus (no ma ütles, et jõuluvana käib aga kui religioosseks seda änam pidada saab…). Eniveis… Huvitavaks läks asi vist sellepärast, et need kaks armsat tüdrukut ja üks poiss, kes mu kohvreid uurisid (st nende sisemust, vääga põhjalikult) leidsid sealt Koraani…. Ja selle araablaste musta-valge kirju pearätiku. Ja siis kutsuti kohale ülikonnas mees, et kes küsis kõiki varasemaid küsimusi uuesti ning neile lisandusid veel järgmised: MILLEKS mulle Koraan? Miks mul seda raamatut vaja on? Vastuse peale, et õpin araabia keelt (ok võtsin paar loengut ammu, aga raamat on raamat, see võiks ikka kodus olla. eriti teoloogil), kuna õpin teoloogiat, küsis ta, et miks ma ei oleks võinud mõnda muud raamatut osta?? MIks mul just Koraani vaja on? Ja kust ja miks ma selle pearäti ostsin? Ja miks… ? Oh jeesus, juudas või ma ei teagi kes. Nende kahe eseme üle vestlesime umbes 15min :). Kohver kammiti tõesti üksipulgi läbi, olin sellega muidugi arvestanud ja see polnud eriti hull. Aga see mees ja tema küsimused… Ja siis öeldi, et lähme body searchi. Ihiii…. MIs õnneks tähendas ainult ühte eraldatud ruumi koos kahe noore naisturvaga vms minemist, ning pidin ära võtma ainult kingad. Ja siis noh jah… katsuti mind läbi (riided siiski seljas). Jalad harki jne.. 😀 Ma ei suutnud itsitamist tagasi hoida. Ohjah… Paar pudelit veini, kohvi ja Surnumere muda (pakendis siiski) pandi eraldi pappkasti ja saadetakse eraldi Tallinna.

Kõigele tipuks ei saa oma siit renditud telefoni lennujaama Telekomi punkti tagastada, sest täna on ju shabat! Aga olin oma .. juhmuses arvestanud, et lahkun eile. Seega pean selle nüüd Tartust Jeruusalemma postiga saatma.

Lõpuks kui check-in’i jõudsin ning üks neist tüdrukutest käskis mul selle veini-kohvi-muda kasti peale oma nime kirjutada, sest see ei pruugi tallinna jõudes sinna kohvri-lindi peale jõuda ning peab eraldi otsima minema. Igatahes, ütles ta mult markerit võttes, et ‘… ja mina joonistan sulle siia ühe smile’i, et sa oma kasti ikka üles leiaksid’. 🙂 🙂 🙂 See smiley päästis päeva. Muidu ma kiruks ja vannuks veel paar nädalat…. Aga kas tõesti kõik see ainult Koraani pärast??? Üldiselt ma eriti ei vasta ju oma mõõtmetelt võimalikule terroristile vms…

täna on palav. liiga palav. kraade vist ainult 32-33, aga õhuniiskus olevat 64%. ja see on liiast – toas tuult ei ole, väljas on aga seal ei saa õppida, sest kõik lehed lendavad minema. oleks võinud ju randa minna, sest enne 7-8 õhtul ma niikuinii midagi teha ei suuda. õõõõh….

dušši (külma) all käimine aitab selle hetkeni, kui dušši alt välja astud ja narist rätiku võtad, siis on tunne, et tahaks jälle külma veel alla. mõju kestab um 15min. õudne! ja eestis, ma loen, valmistutakse uputuseks vms? tahan külma! tahan normaalseid riideid kanda, mitte mingitest hõlstidest midagi sündsat kokku kombineerida. tahan kartuliputru ja hakkliha kastet. jaaa…. teate ju seda tunnet, kui mingi maitse on tükk aega juba suus/meeles olnud, siis peab seda saama! mul algab tavaliselt välismaal nii nädal enne eestisse tulekut nö hapukoore periood, kus tuleb tappev tatra- või kartulipudru isu.

ülehomme on eksam. tuleb tõdeda, et alles nüüd mõistan intensiivkursuse tähendust. randa pole juba pea kaks nädalat saanud, seega väliselt ei ole vist märgata, et iisraelis õppisin. kui kottis silmaalused välja arvata.

ja anule (jt heebrea k oskajatele ka): kas loed välja, mis siin kirjas?

Tegemist ühe raamatuga…

käisime siis jeruusalemmas.kahe ameerika poisi ja ühe taani tüdrukuga, pildil Oliivimäe taustal. Ööbisime ühes keskmises hostelis, mis reklaamib end lausega: We used to  be a 2 star hotel! (tekib aga küsimus, et…. mis siis juhtus?)

tuleb tõdeda, et püha maa kõige pühamas linnas tundus ka sabatil rohkem ööelu olevat kui siin haifas (kindlasti pole õigeid kohti siin üles leidnud aga siin lihtsalt ei ole sellist ‘raekoja platsi’ kuhu kõik teed viiksid vms). aga jah, reede õhtust laupäevani oli see ikka üpris vaikne. muidugi välja arvatud vanalinna araabia linnaosa, see on vist iga päev hullumaja. linna jaguneb mõnes mõttes kaheks – uueks ja vanaks. vanas linnaosas asuvad kõik vaatamisväärsused – nutumüür, kuulsad mošeed (al-Aqsa, see kuldse kupliga), Templimägi ise. Ja see turg…. mul on ikka nõrkus araabia turgude ja kõige seal pakutava vastu. Pika peale saan tingimisega juba hakkama, kuigi tunne on, et ükskõik kui vähe ma maksan, ikka tõmmatakse mul üle kõrvade. 😀

Ja siin kõrval on kohustuslik pilt toidust, mis pole aga võrreldav sellega, mis Kreekas, kahjuks. Samas, äkki satun kunagi päris shabati õhtusöögile, seal pidavat valik ja kvaliteet suurem ja parem olema. Peamiseks märksõnaks on siin hummus, ma ei tea veel täpselt mis see on, aga pildi peal see plöga all vasakus nurgas.

See pilt on kohustuslik. Templimäel Nutumüüri ääres, kuigi pole just kõige parem pilt. Nutumüür e kunagise (judaismi) templi läänemüür, wikipedia andmel constructed around 19 BCE. (viimast, before common era, väljendit kasutatakse siin siis kristliku maailma BC – before Christ’i asemel).

Ning viimane pilt on tehtud reedese (kristliku) protsessiooni ajal, mil läbiti Via Dolorosa (tee, mida JK olevat läbinud enne ristilöömist). Kohutavalt oli rahvast, eriti just hispaania ja itaalia katoliiklasi, seetõttuei viitsinud tervet teed kaasa teha. Võin ju kodus UT-d lugeda…

käisime eelmine reede surnumere ääres. siin on sellised marsa-taolised taksod (all paremal, see kollane, juht esiplaanil), kuhu 10 inimest +juht sisse mahub ning juba eelmine nädalavahetus, kui Naatsaretis ja Kaanas (kes UT väga ei tea, siis seal oli üks pulm, kus Maarja Jeesust müksas ja köhatas, et vein hakkab otsa saama…) käisime sattusime väga toreda sharuudijuhi peale, kes ise araabia kristlane on, ning seetõttu meid väikestesse, kuid peidus olevatesse imeilusatesse kreeka kirikutesse viia oskas (pilt vasakul on kloostris tehtud) oskas. ning õhtul, kui lõpuks haifasse jõudsime viis ta meid oma koju (!!!), tutvustas oma naisele, kes meile kanget kohvi tegi, puuvilju pakkus jne. olevat tavaline araabia külalislahkus 😀 taksojuht viis su oma koju kohvi jooma pärast sõitu =)

aga sõidust endast – kõik tuutorid jm tegelased rõhutavad ülikoolis, et jordani jõe läänekaldale (west bank inglise k) minna ei tohi, aga tee surnumere äärde (ning massada (?) kindluse ja qumrani koobaste juurde) on läbi selle otsem ning hetkel mingit aktiivset tegevust seal kuulda polnud, nii et läksime. polnud midagi, ainult kivine kõrb. tagasi tulles, nö iisraeli territooriumile, pidime ainult passe näitama, auto otsiti läbi (koos koeraga), läbisime need metalliväravad jne. Surnumeri ise oli lahe! Alguses ei oska nagu ollagi… Üks poola tüdruk ei osanud ujuda ning keeldus alguses vette (st soola) tulemast nign kui me ta lõpuks nõusse saime püüdis igaks juhuks mingeid ujumisliigutusi teha (no see on ju mõeldamatu, et sa niisma seal lesides põhja ei vaju) ning pritsis nii, et mõnel oli silmanägemine mõnel maitsemeel mõnda aega rikutud 🙂

siin on lubatud igal pool relva kanda. see, et sõduritel on umbes meetrised kolakad kaelas on üks asi, aga et tsiviilelanikel on püstol jaki all või näiteks see onu, kes täna meile klassiruumi videomakki tuua aitas, hoidis oma relvad püksis (!) nagu filmides, ei olnud mingit vultarit vms, lihtsalt püksivärvli vahel, on ikka… midagi muud. ja seda ülikooli campuses, klassiruumis…

ühendus on nii nõrk siin, et pilte ei saa üleslaadida, ilma fotodeta on blogi nagu nadi pidada. igav.

eelmine nädalavahetus käisime väikese seltskonnaga surnumere ääres, sõitsime läbi jordani läänekalda tsooni, vaatasime qumrani koopaid (kaugelt, sisse polnud aega minna) ning ulpisime selles soolavees. väga äge kogemus! nagu kosmoses hõljuks!

vahepeal oli vaheeksam, sain 90 punkti 100st, mis on nõme, sest vead olid nii mõttetud ja siuksed ludrid said must kõrgemaid tulemusi. lihtne test oli.

ning järgmine nädalavahetus, seekord kaheks ööks, lähme sama seltskonnaga jeruusalemma, otsime praegu just mõnda hosteli seal. kuigi ma ei kujuta ette, mida meil seal sabatil teha on, kui enamus asutusi, poode jms suletud on…

õppida on endiselt jubedalt. kodutöid teen mina keskmiselt 2-4h (!!!). tartu tagasi tulek saab tõeline puhkus olema vist…

olen viimased 4-5 päeva pea- ja silmavalude käes äganud. tahtsin uusi prille siis (kuigi järgi on jäänud alles 2,5 nädalat) hankida, sest valus on ‘vanadega’ ja ei näe tahvlit. aga nüüd sain aru milles asi. vee puuduses. ma ei joonud piisavalt vett. täna olen umbes 2,5 – 3l juba sisse valanud ja palju parem on, silmad ei valuta! arvasin, et siin üleval mäe otsas, pilvede all ja konditsioneeriga klassis päike jm ei mõju aga vaat! isegi õpetaja käsib meil vett juua, ütles et talle endale ka eriti meeldi aga tuleb. tuleb jah…

Kohutavalt palju on õppida. um 2-3h jagu on kodutöid igaks päevaks. samas kool lõppeb 13-14 ajal ning pärast seda on ekskursioonid, rand vms. ei jõua lihtsalt…